esmaspäev, 22. mai 2017

Mis on Austraalias imelik, vol 2

Kirjutasin selle postituse paar nädalat tagasi ja jätsin ootele, et pilte lisada. Aga mina ei tea, mis nendel piltidel tulekuga nii kaua läheb, seega tuleb postitus ilma piltideta. Kirjutamise ajal olime veel Morees.

Tegelikult tuli juba pärast esimese erinevuste postituse avaldamist umbes 100 asja meelde, mis veel Austraalias teisiti on. Kõigepealt pean nüüdseks ikkagi tunnistama, et kängurud on olemas. Nägime neid kohe järgmisel päeval pärast postituse avaldamist, kus arvasin neid mitte eksisteerivat, #telegram. Nüüdseks on isegi üks auto eest 3 sekundit enne meid läbi hüpanud. Kusjuures känguruliha on ülitervislik, sisuliselt rasvavaba. Maitseb ka kenasti. 

Aga asja juurde, linnud teevad siin maru imelikku häält. Suure populatsiooniga on kookaburra, kelle häälitsus on kui naerev ahv. https://youtu.be/S0ZbykXlg6Q Need naeravad nii tagaõues, poodi kõndides, pargis, hommikul akna taga. Veel ühed huvitavad linnud teevad armunäljas kassi häält, mida kuuleb ka tihti. Näiteks täna töö juures. 

Palgavahest olen juba kirjutanud, kuid peab ikka meeles pidama, et muud kulutused on ka suuremad. Kuigi võrdluses jääb Austraalias ikka rohkem raha kätte. Näiteks liha kilohind on 12$ hakkliha - kana, 20$ punane liha. Õlu pudelhind 6-10$. Ja üürihinnad korteritele on ühes nädalas sama, mis Eestis maksaks ühe kuu eest. Aga tegelikult tahtsin öelda, et palka saavad kohalikud iga kahe nädala tagant. Sellistel töödel nagu meie oleme teinud, makstakse palka iga nädal. Pühadel on palk tasustatud 2,5 kordselt, aga näiteks ka nädalavahetused on lisatasuga, laupäeviti oli vist 1,5kordne palk ja pühapäeviti 2kordne. Muidugi ainult mitte meile... Kuna meid saab koorida. Seaduslikult peaks meie ka lisatasu saama aga reaalsuses nihverdavad tööandjad sellest enamikes kohtades kõrvale. 

Enamikes jõusaalides on tasuta prooviperiood, milleks tavaliselt on 7 päeva. Nii ongi meil õnnestunud siiatulekust saati käia tasuta trennis, minnes iga nädal uude jõusaali "proovima". Õnneks on jõusaale enamasti palju, 15km raadiuses 4-5 vast ikka. Kusjuures päris huvitav on pidevalt erinevaid jõusaale külastada, kuna igas jõusaalis on olnud midagi omamoodi, isegi kui tegu on sama firmaga. Populaarsed on siin 24/7 jõusaalid, kuhu saad oma kaardiga ööpäevaringselt treenima minna. Leidub ka ainult naistele mõeldud jõusaale, kuhu mehi treenima ei lasta. Sellistes jõusaalides on riietusruumis vatipadjad, sirgendaja, väikesed käterätikud, mida duši alt tulles jalgade alla panna, juukselakid, patsikummid! Issand kui vajalik mõte see viimane on. Lisaks olen mitmes tavalises jõusaalis näinud triikimislauda. Koos triiklauaga ikka. Ühes oli isegi deodorant jõusaali avalikus ruumis, mitte garderoobis, sildiga "kui vaja, siis kasuta". Tõele au andes ei ole tasuta trennist Morees enam juttugi olnud, kuna see on väike linnake, milles jõusaale ainult 2 ja kummaski ei ole tasuta prooviperioodi. Vähemalt kaasneb võimalus pärast treeningut kasutada basseini ja kuumaveebasseine, kuhu tundub, et tulevad turistid üle maailma. Nendes basseinides olen Austraalias oldud aja jooksul kuulnud kõige rohkem vene keelt, kõnelejateks eakamad prouad ja härrad. Kuumaveebasseinid on täidetud arteesia veega, mis tuleb juba põhjaveest 38-40°C kuumusega.

Basseinid on siin soolase veega, nii välisbasseinid, sisebasseinid, koduaia basseinid. Kloorivett ei ole ma veel üheski kohanud ja ilmselt ei kohta ka. Vee puhastamiseks kasutataksegi soolasegusi. Esialgu oli see nii harjumatu, kuid kohalikele väga meeldib soolane ookeanivesi ja on sellega harjunud. 

Liikkusmärgid on tehtud puust ja punaseks ning igaks juhuks veel kord punaseks. Kui on ühesuunaline tee, siis seal võib näha silti "Vale suund, pööra ümber" ning "anna teed" kolmnurgal on peal kiri "Anna teed". Või on näiteks liiklusmärgi lõpus kiri: "Aitäh, et oled kannatlik".

Olete ehk kuulnud, et kui on pidevjoon, ei tohi möödasõitu teha, kui on katkendjoon, siis tohib?

Ma ju ütlesin, et puust ja punaseks. 

Sest seda liiklusmärki saaks ka teistmoodi tõlgendada? 
Ja oi, kuidas nad armastavad käia paljajalu! Inksil on sellest küll ainult hea meel, aga mina ei suuda minna toidupoodi paljajalu. Mõned käivad ka lihtsalt sokkides. Siiamaani võtab judisema, kui üks pere sõi McDonald'sis, terve lauaalune oli igast toidupudi täis ja kõik istusid rahumeeli paljajalu, ema-isa ja kaks last. Ainus kord, kui suutsin tossud autosse jätta oli pärast väga mudast tööpäeva, kui lihtsalt veelgi kohatum tundus oma mudahunnikutega jalgade otsas tanklasse kohvi ostma minna. Mina tundsin end maru imelikult, kuid õnneks sisenes minuga samal ajal veel üks Austraalia neiu, ka muidugi paljajalu. 

Määrdunud tööriietega, mõeldes siin a'la ehitusel töötajaid, võib siin minna kuhu iganes. Või üldse tööriietega. Kuigi ehk pole meilgi väga imelik näha töömehi pärast tööpäeva määrdunud riietega toidupoes sööki valimas, kuid jõusaalist aetaks vast ikka minema. Kuid justnimelt jõusaalis tegi kord trenni mees, töötunked seljas, üldse mitte puhtad. Samamoodi käiakse nii ka baarides-pubides pärast tööpäeva keelt kastmas. Kord kui kuumalaine ajal ühest pubist konditsioneeri otsisime, oli seal parajasti õhtustamas, tundus, et midagi tähistamas, ca 10pealine naisteseltskond, kellest kahel oli seljas haiglatöötajate riided. Osad olid ilusti kleitides sätitud-mukitud, kõrvuti otse töölt tulnud kitlis ja tööpükstes prouaga. Haigla välispidist muljet pole väga kergitanud ka tööriietes töötajad, kes haigla ees asuvas bussipeatuses suitsu kimuvad nagu teismelised. 

Poes ei ole võimalik, ausõna, käsi südamel, mitte üheski, osta jäätist ühe kaupa. Absoluutselt igat sorti müüakse minimaalselt 3 jäätise kaupa pakendatuna või siis karbis või potskus. Tanklates leidub ka ühe kaupa, kuid sama hinnaga, mille eest poest saaks kolm. Meenub hetkel ka, et siin müüakse ainult ühte sorti pulkdeodoranti (mitte üks firma, vaid ühe firma üks konkreetne sort), ülejäänud on kõik rulldeodorandid või pihustatavad. Päikesekreemi alla 30 SPF poes ei müüda, enamik on SPF 50. Minu jaoks tuli üllatusena, et siin pole Lays krõpse. Ma arvasin, et see on nagu Coca Cola või Snickers, mis igas riigis esindatud. 

Austraaliale omapärane on peet burgeris, mis on ka McDonald'si menüüs eraldi burgerina esindatud.

Poodides ei hakka silma eriti turvamehi. Neid leidub siin kindlasti vähem, kui Eestis. Poe kassades on võimalus raha välja võtta, mis Eestis on vist Säästukaart Plussiga võimalik. Siin küsitakse seda iga kord ja igas poes, tanklas, smuutibaaris: "Any cash out today?", kui oma ostu eest maksad. 

Alles siin Moree tutvusin ma uue fenomeniga, nõudepesu austraallaste moodi? Võib olla ma pole lihtsalt oma elu jooksul jõudnud sellega Eestis kokku puutuda, aga üks austraalia neiu peseb nõud pesuvahendiga puhtaks ja ei loputa, paneb vahused nõud restile kuivama. Alguses arvasin, et ta on lihtsalt laisk, aga siis üks tuttav jagas Facebook-is samateemalist artiklit, kus keegi sama asja üle imestas. Seega ma ei teagi, on see Austraalia-teema või ei? 

Siin ei ole wakepark'e. Või noh on, aga kui vaadata Austraalia suurust, mis on sisuliselt sama nagu Euroopa, ja wakeparkide arvu, võib öelda, et ei ole. Kui Eestis on neid 4? 5?, siis terve Austraalia peale on neid ca 8-9. Huvitundjad käivad pigem paadi taga sõitmas. Suurem osa ilmselt pigem surfab.

Selline veidi katkendlik postitus ehk, aga tahtsin natuke selle eest ära saada, enne kui uusi lugusid pajatama hakkan. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar