Kõige raskem töö?

Meil tekkis vahepeal tunne, et oleme sattunud tõsiseluseriaali. Peamiselt vist sellepärast, et elame nüüd ühikalaadses majutuses koos ühe inglise-saksa paariga ja kahe austraallasega. Kuigi tõsiseluseriaalile kohaselt puudub meil igasugunegi draama, pigem on kõik teineteisega väga arvestavad ja hoolitsevad. Aga natuke on ikkagi selline tunne, nagu tehtaks saadet, kus peame päevast päeva rinda pistma apelsinidega ja kõik koos elama.

Ja võitlus see tõesti on. Oleme nädal aega olnud apelsinikorjajad. See on kindlasti kõige raskem töö, mis ma kunagi teinud olen, isegi vist Ingemari jaoks. Töö käib meil paaris. Meil on Ingemariga kahe peale üks traktor, mille haagises olevaid konteinerid? mahuteid? me täidame. Päeva miinimum on 3 kasti inimese kohta. Alguses korjasime me ühte kasti ca 1h 15 minutit, nüüdseks on tempo veidi alla tunni. Meie oleme normiks võtnud kahepeale 10 kastitäit, kui on hea päev ehk mõnus enesetunne ja eelkõige pilvisem ilm, teeme 12. Nii lõpetame ajaliselt 2-4 paiku päeval. Ühe kasti eest on tasu 35$. Enne makse. 

Ma isegi ei tea, mitu kg apelsine. 

Töö on raske nii vaimselt kui füüsiliselt, minu jaoks on raskem pigem füüsiline pool. Suurem osa apelsine kasvab madalamatel okstel ehk palju on põlvili või kükis korjamist. Sageli peab ka n-ö puu võre alla ronima. Ja tuleb välja, et apelsinipuudel on okkad. Esimese nädalaga sain käed päris korralikult kriimuliseks, nüüdseks ostsin juba veidi paksemast materjalist särgi. Apelsine korjame kõhukotti, mis alguses tundus raske, aga nüüd topin juba ääreni täis. Kuna töö on väga monotoonne, siis tuleb mõte töölt täiesti ära suunata, muidu on natuke keeruline end motiveerituna hoida. Hea on pigem end lihtsalt kergesse transsi lasta ja teha tööd automaatselt. Viinamarjades oli lihtsam, esiteks olid tööpäevad oli lühemad, aga ka töö ise oli lihtne ja said pidevalt teistega juttu ajada. Siin väga jutustada ei saa, sest vahemaa on täpselt naaaatuke liiga suur, et lobiseda ilma pidevalt "Ah?" hõikamata ja samas töö tempot ei aeglustaks. Kuna oleme tööl sisuliselt enda peremehed, siis kõik pausid teeme vastavalt end soovidele. Peale selle, et peame 3 kasti päevas korjama, meil muid kohustusi ei ole.

Te kõik kindlasti teadsite, millised apelsinipuud on, aga mina küll ei teadnud 

Esimene nädal oli päris kurnav. Pidi nii mõnedki kohandused tegema, et töö kehale ei hakkaks. Näiteks kuna puud on tõesti tõesti okkalised, siis lisaks pikale varrukale lõikasin ma käistesse n-ö pöidlaaugud, et ei jääks kinda ja varruka vahele tühja ruumi, mis kriimustuks. Põlve alla panin ühed varukindad, et põlvitades mõnusam oleks ja kotipaelte alla samuti, et nii palju ei hõõruks. Päevade koorumust peame ka reguleerima, üks päev lihtsam, teine päev proovime natuke rohkem. Kuid peab ütlema, et meie praegune supervisor on vist kõige lahkem inimene, keda Austraalias kohanud oleme. Ülimalt hoolitsev ja tähelepanelik mees, kelle silmadest peegeldub siiras huvi meie heaolu vastu. Näiteks kui Ingemar pärast tööpäeva saapad jalast võttis tagasisõitmise ajaks, siis ta kohe märkas jalal väiksest villi. Minul hõõrusid natuke kotipaelad ja panin ühed varukindad pehmenduseks alla. Korra vaatamas käies oli ta seda tähele pannud ja järgmine kord tuli ta juba uue kotiga, millel olid pehmendused. Ning muidugi ei ole mingi probleem vajadusel meie veepudeleid täita ning kontrollib üle, kas ikka on meie palk kohale tulnud. Üks neiu sõitis traktorirehvi katki vastu teist traktorit, järgmisel päeval võttis liiga väikse kaarega kurvi ja keeras end treileritega võrreldes 90° ehk ei saanud enam edasi ega tagasi, aga tema ainus reaktsioon oli: "Frankie, you are hilarious!".

Teise nädala esimene tööpäev oli samas väga mõnus, töö läks ludinal ja saime 12 kasti tehtud 2 tundi kiiremini, kui eelmisel nädalal. Üldse on tunda, et see nädal on tempo kiirem. Aga lihtsam ikkagi ei ole :D Ma ei tea, kuidas mõned seda kolm kuud järjest teevad. Meil veel ainult nädal-kaks minna.

Ja te ei muretsema, et järgmine kord Selverist apelsine ostes need meie vere hinnaga oleks. Meie korjatud apelsinid pole üldse söögikõlbulikud ja lähevad hoopis apelsinimahla konsentraadiks. Tegelik apelsini hooaeg on novemberis. Kui muidu on apelsini mahlasisaldus ca 50-60%, siis meie korjatavatel apelsinidel on 25-40%. Aga nagu meie supervisor ütles, et siin riigis pole kunagi piisavalt apelsine, siis jätsid nad pool aastat tagasi osa apelsine korjamata. Teades, et neist tekib puudus ja siis saab neid uuesti müüa. Isegi poole kvaliteediga :D

Kojusõit