Isegi ookean kõrvetab

Nüüd tuleb küll postitusi nagu seeni pärast vihma. Tegelikult tahtsin järgmisena uuest tööst kirjutada, aga see jääb siis järgmiseks... Ilmselt. 

Täna hommikuks oli meil broneeritud surfitund, kuid kell 6 tuli sõnum, et halbade olude tõttu jääb tund ära. Ilm oli siiski ilus ja võtsime ikkagi suuna randa. Olime just liivale jõudnud, kui üks noormees meist mööda minnes ütles, et rand just suleti - midagi ütles põhjuseks ka, aga me ei saanud aru. Me viskasime sellegipoolest liivale pikali ja päevitasime veidi, ei olnud liiga kuum ja tuul jahutas mõnusasti. Punane lipp lehvis, kuid vees oli näha mõnda surfarit ja paar kutti käisid aeg-ajalt vees palli loopimas. Me arvasime, et punane lipp on lainetuse pärast, tundus olevat vähe agressiivsem teine. Aga järgisime keeldu ja ise vette ei läinud. 

Tunnikese päevitanud, võtsime mööda kallast suuna poolsaare tipus oleva majaka poole. Meie eest jooksis just paar surfarit vette ning jäime veepiiril seistes vaatama, kuidas nad läbi lainete endale järjest kaugemale teed rajasid. Kuni ühel hetkel tundsin, kuidas mu jalg tohutult kõrvetab. Ja seal ta oli, minu vasaku labajala peal - bluebottle. Lükkasin kiirelt sandaaliga millimallika jalalt, kuid kõrvetav tunne ei kadunud kuskile. Mäletan, et Liis rääkis, kuidas Sassil Tais sarnane lugu oli, ja sellest oli mul meeles, et ca pool tundi tuleb lihtsalt ära kannatada. Eks ma siis kannatan, liikusime edasi majaka poole.

Mina ei julge enam elutuid variantegi puutuda :D https://m.youtube.com/watch?v=ZH4YjdMN18E

Paari minuti jooksul aga tundsin, kuidas sama jala reie sisekülg hakkas valutama, aga ma ei saanud aru, kas see on lihtsalt lihasvalu ja kerge krambitunne või on see meduusi tõttu. Võtsime suuna rannaliivalt ära, valu lõi vaikselt ka vasakule alakõhtu. Mitte piinav ega suur valu, aga siiski tuntav. Vaikselt tundsin, kuidas mul hakkab järjest rohkem palav. Küsisin igaks juhuks Ingemarilt, kas ta tunneb ka, et siin on palavam. Ei tundnud. Uus suund - rannavalve. Nende putkani oli vast mõni minut minna, aga kõndida oli juba päris vastik, reis valutas, palav oli, jalg kõrvetas, tekkis nõrkus. Rannavalve teadis kohe, mida teha: kaks nooremat neidu ja üks vanem meesterahvas juhatasid mind sisse, panid ämbri kuuma vett täis ja lasid mul jalg ämbris istuda. Enesetunne läks järjest halvemaks. Valu alakõhus ei kadunud samuti, tundsin, kuidas olen näost täiesti kaame ning särgi higitasin järgmise 15 minuti jooksul peaaegu üleni märjaks. Tohutu nõrkus, tahtsin ainult pikali visata ja kergelt hakkas ka süda pahaks minema. Juba jõudsin mõelda, et soov professionaalsest huvist siinseid haiglaid näha (turist missugune), läheb vist vähe teistmoodi täide.

See on mu vasak jalg :D Kergelt on näha punetust ja vööti jala peal. 

Rannavalve seletas, et see on reaktsioon meduusi mürgile ning olenevalt inimesest mööduvad sümptomid poole kuni nelja tunniga. Kuum vesi peaks piirama mürgi levikut. Täna oli päris mitu inimest kõrvetada saanud, üks naine läks isegi šokki ja viidi haiglasse. Kuum vesi ei tundunud mulle leevendust pakkuvat, selle asemele pandi jalale külmakott. Külm higi muudkui voolas, Ingemar ütles, et olin nagu narkar valge näo ja siniste silmaalustega. Ingemar läks autot lähemale tooma ning kaks rannavalve neiut jäid minuga. Õnneks hakkas vaikselt paremaks minema, kuid pidin siiski nentima: "Oh man, this thing sucks". Rannavalveneiud polnud üldse kunagi kõrvetada saanud (üks siiski varbaotsast, aga ei midagi hullu). Õnneseened :D Tundsin ennast järjest paremini ja olin valmis autosse minema. Nii pool tundi pärast kõrvetust oli juba tõesti täitsa hea enesetunne ja kõik oli möödas, kuid valu jalal on on püsinud kuni õhtuni ja püsib ilmselt paar päeva. Selline tunne on, nagu oleks hüpeka uuesti ära väänanud - astudes küll ei ole valus, aga puhkeolekus valutab päris kenasti. Aga üldiselt viskan endale high five ja olen õnnelik, et mu keha poole tunniga asjast jagu sai nelja tunni asemel. See oli ikka päääääris halb pool tundi. Ja kuigi minul haiglasse asja ei olnud, siis pakkus ikkagi sel hetkel lohutust, et reisikindlustus tagataskus on.

Meenutus suvest, kus välimus oli kehvem, aga tunne on peaaegu sama