Esimesed päevad Austraalias

Oleme nüüdseks veetnud Austraalias juba terve nädala ja mõned päevad pealegi. Aeg on läinud kiirelt ning selle aja jooksul oleme leidnud endale elamiskoha, ostnud auto ja teinud kolm päeva tööd. Alustuseks aga tagasi algusesse ja kiire-kerge video meie esimest päevast Sydneys.

Esimesel päeval jõudis lennuk enne 7 hommikul, seega oli meil küllalt aega, et vajalikud asjad ära teha. Kuid enne veel kui saime jala lennujaamast välja tõsta, pidime härra ametnikuga pidama väikese jutuajamise. Lubas küll meid eemale kutsudes, et "No worries mates, i'll just check your bags", aga kõrvale küsis mis me muidu Eestis tegime, kaua me koos oleme olnud, kuhu minna plaanime, miks vend meile vastu ei tule, kui ta nii lähedal on, palju raha kaasas on ja üleüldse, meie antud aadressil ei ole mingit tomatifarmi, kuhu väitsime ennast tööle minemas (ta googeldas). Mõni kuni 10 minutit hiljem lasi meil edasi liikuda, öeldes "I don't know where are you going to work, but good luck."

Sõitsime rongiga Sydney kesklinna, kus asuvasse panka olid tellitud meil pangakaardid. Panga avamiseni oli muidugi oma tunnike veel aega ja pangakaarte meile ka siiski veel ei antud, sest need polnud veel kohale jõudnud. Seal õnnestus ära näha ka esimene aborigeen - ning vastab tõele, et sa lihtsalt saad aru, kes on aborigeen. Juba nahavärv reedab, sest vähemalt Sydneys mustanahalisi eriti palju silma ei hakka, kindlasti leidub neid rohkem Helsingis või Stockholmis. Lisaks veel lai nina, väike nägu, aukus silmad, kehvemapoolsed riided ja üldine kehahoiak viitavad päris kergesti. Rääkides veel rahvustest, siis muidu meenutab üldpopulatsioonilt pigem Londoni, aga eks nad britid ju põhimõtteliselt ongi. Rohkesti leidub ka hiinlasi ja wiki andmetel ka šotlasi ja iirlasi, aga neid meie silm ei oska eristada. Üldiselt on väga multikulti, ei puudu ka hindud, araablased ja noh... eestlased. 

Pangas käidud, võtsime suuna telefonipoodi. Ikka kogu aeg kohvrid käe otsas kolisemas. Peab ütlema, et suht kiirelt tekkis üpris turvaline tunne, eriti minul, kes muidu kardab isegi poes makstes 30 sekundiks kotilukku  lahti jätta. Telefoninumbrid käes, kusjuures müüja, tore noormees (muidugi k õ i k müüjad on siin max level toredad nagu sa oleksid nende uus parim sõber), mainis ka, et eelmisel nädalal käisid tal kaks Eesti neiut numbreid tegemas. Muidu olime Ingemariga suht väsinud ja kurnatud, raskusi oleks olnud juba eesti kelleski millestki arusaamisega ja no vast ei tõmmatud meid millegagi lohku. 

Võtsime suuna hosteli poole, kuhu olime broneeringu teinud Singapuri lennujaamas. Check in oli alles paari tunni pärast, sest noh alles oli kell saanud 12. Teel rongi peale jõudsime ilusa muruplatsiga parki, kus ennast külili keerasime ja jalad sokkidest välja võtsime.

Päike soojendas mõnusalt ja taamal oli pargi muruplatsil poksitrenn. Vaatasime veidi kummalisi linde ringi patseerimas ja seejärel sõitsime oma ööbimiskohta. Mõne tunni pärast saime Hansuga kokku, tiirutasime paar tundi Sydneys, ajasime juttu ja pöördusime tagasi hostelisse. Uni saabus umbes 5 sekundit pärast pea padjale panekut.

Edasiste päevade eesmärkideks oligi a) leida auto b) leida elamiskoht. Alustasime autodest, siis loobusime ja jätkasime elukohtade otsimisega. Õnnestus leida kaks korterit ca 40 minuti kaugusel meie tulevasest töökohast Glenories, pakkisime oma kaks väikest kohvrit ja jälle bussid ja rongid. Vaatasime mõlemad korterid üle, mõlemad oleks olnud jagatud korterid kaasüürilistega, ühel oleks olnud isegi hinna sees bassein ja jõusaal. Aga vahepeal leidsin ühe korteri veel, mis asus tunduvalt lähedamal ehk autoga 10 minutit töölesõitu.  Seega otsutasime võtta teekonna Duralisse, mis on Sydnet põhjapoolses linnaosas. Sõit sinna oli suhteliselt risky business, kuna kell oli juba 4 õhtul, kohale jõuaksime alles 6 paiku õhtul ja 7mest läheb juba päris pimedaks. Samaks õhtuks polnud meile muud plaani ööbimiseks, kui et me leiame endale korteri ja saame sinna kohe oma kotid sisse visata. Lisaks bussiliiklus pühapäeva õhtul Sydney äärepoolsemas osas lõppes selle viimase bussiga, millega me plaanisime Duralisse sõita. Aga korter tundus ahvatlev ja omanik telefoni otsas oli positiivne ja lubas, et kui meile sobib, siis võime juba täna seal ka ööbida. Otsutasime, et isegi kui ei sobi, siis küsime üheks ööks öömaja. Muidugi oli bussipeatus 2km majast, minul endiselt kohver taga kolisemas ja Ingemaril käe otsas, kuna tal oli ratas katki läinud. Otsutasime hääletada ja paari minutiga võeti meid peale. Naise sõnul sealkandis väga kedagi peale ei võeta ja nüüd tagantjärgi saame aru ka miks, sest see oleks sama hea, kui Tartus hääletada Ihaste tee ääres. Kuigi Tartus see vist ei olekski nii väga imelik. Andisme tänutäheks suveniiripudelis Vana Tallinna ja olimegi kohal. Kohapeal selgus, et see studio, mis kuulutuses oli, polegi tegelikult saadaval, sest see mees ikkagi otsutas seal edasi elada. Küll aga oli omanik jõudnud panna üheks päevaks kuulutuse üles, mida me siis olime näinud, ja meie kõne peale oli tal tekkinud uus mõte. Maja on naisel, kes on ise tulnud immigrandina Singapurist, suur ja uhke, aga tundub, et jõud ei käi suurest majast üle. Kokku on tal siin 3 studio apartmenti ja ühe tekitas meile põhimõtteliselt juurde. Maja otsas on tal n-ö mänguruum või lounge, kus on baarilett mini-külmkapi ja kraanikausiga, toa keskel piljardilaud ja hulk diivaneid. Sinna vedasimegi siis keldrist kaks kaubaalust, kuhu panime madratsi peale ja baariosast sai meile köök ilma pliidi ja ahjuta. Elukoht - olemas. Hindadest ka - siin makstakse üüri ühe-kahe nädala kaupa, meil on üks nädal kahe peale 250$, mis on täiesti mõistliku  ja pigem isegi hästi saadud hind (kommunaalid ja wifi hinna sees). Pideme lisaks maksma ka 4 nädala üüri tagatisrahaks.

Kuna tööle pidime saame nädala keskpaigas, siis esmaspäeval oli meil aega kõigepealt natuke puhata, seejärel pangaasju ajada, autot otsida, poes käia. Muidu see polekski niiväga asi, aga meil läheb selle peale terve päev auto puudumise tõttu, kuna pelgalt bussipeatusse kõndimine on ca 40min (maja ees ka tegelikult bussikas, kus käib buss veidi tihedamini kui kuuvarjutus). Aga auto- ja tööjutud kunagi hiljem.

PS! Snapchatis näeb ilmselt kõige paremini, kuidas siin päevad välja näevad.